Grillikütused
Kuna nii looduslik lehtpuusüsi kui ka toiduvalmistamiseks mõeldud gaas on puhtad kuumusallikad, ehk mingit lõhna ega ka haistmatuid-maitsmatuid aineid ei levita, siis pole toidu puhtuse osas erilist vahet, kummaga toimivat grilli kasutad.
Süsi
Hea puusüsi grillimiseks on selline, mis koosneb võimalikult ühtlase suurusega tükkidest, mis ei ole väga väikesed, aga ka mitte hiigelsuured. Kvaliteetses söekotitäies ei ole palju peenikest puru. Natuke on seda loomulikult igas söekotis, ent mõne puhul ongi kolmandik kotti puru ja lausa söetolmu täis.
Hea grillsüsi koosneb vaid looduslikust puidust, selles ei ole söestatud saematerjali, vaid tegemist on ainult ümarpuiduga. Mõnes söekotis leidub ka saetud prussi- ja lauajuppe, mis esiteks ei ole väga äge (ei ole ju!), teiseks ei tea selliste puhul kunagi lõpuni kindel olla, ega need enne millegagi töödeldud pole olnud.
Kui sul õnnestub valiv olla, siis võiksid eelistada ka mingi ökosertifikaadiga ja taastatavatest metsadest pärit sütt.
Puusüsi
Harilikku püüsütt tehakse nii, et kuumutatakse hapnikuvaeses keskkonnas tavalist lehtpuud, nii et see söestub ilma leegiga põlema minemata. Puusüsi süttib kiiremini kui brikett, põleb kuumemalt ja on loomulikum, sest ei sisalda lisaaineid. Iga tükk on erinev, mis annab grillimisele loomingulisuse ja looduslikkuse mekki juurde, samas on ühtlast temperatuuri raskem hoida, sest kunagi ei tea, kui palju kütteväärtust ühes peotäies söes peitub. Harilik puusüsi on hapnikule hästi reageeriv, mis tähendab, et ventilatsiooniavadega saab grillimise temperatuuri kergemini sättida. Puusüsi ei jäta täielikult ära põledes grillis tuulisema ilmaga midagi puhastada, samas kui söebrikett jätab järele hunniku tuhka.
Söebrikett
Söebrikett on purustatud puusöest kokku pressitud tihedamaks kui süsi naturaalsel kujul oleks. See tähendab, et füüsiliselt sama suurel tükil on tegelikult suurem kütteväärtus kui sama suurel tavalisel söetükil. Nii pead harvem uut sütt lisama. Eeliseks on ka see, et briketid on alati peaaegu sama suured, seega mõne aja pärast juba tead, kui palju kuumust ja kui pikaks ajaks annab sulle 5 või 10 briketti.
Tavalise söega on alati see mure, et iga peotäis on erineva reaalse mahuga ning sellist kindlust seal ei ole.
Puusöebrikett kipub aga põledes kattuma peenikese halli tuhaga, mis kuumust maha tõmbab, nii et võibolla pead söele vahel peale puhuma, et sellest lahti saada, või (kui ei taha, et tuhk toidu peale lendab), mingi oraga söebrikette veidi liigutama, et tuhk maha raputada.
Söebrikettidel on vaid üks suurem miinus. Nimelt pole see puhas süsi, vaid sellesse puusöepurusse on lisatud ka briketti koos hoidvaid (liimivaid) ning ühtlasemat sütttimist lisavaid aineid. Lisaainete suurem austaja ma aga ei ole. Kui briketi süütad, märkad ilmselt esmalt neist paiskuvat suitsu, mida tavaline puusüsi ei tekita, ning isegi ebameeldivat lõhna. Grillimist tulekski alustada alles siis kui brikett on kattunud väikse tuhakihiga, ehk keemia on ära põlenud. Visates ahju aga mõne uue söebriketi, tekib taas see sama jama, ehk esmalt levitavad need kahtlast suitsu, mis ka toitu puudutama hakkab, sest seda ju kümneks minutiks, kuni uus süsi ka hõõguma hakkab, ju ahjust ei eemalda.
Mõnele võib miinuseks olla ka asjaolu, et puusöebrikett põleb madalama temperatuuriga kui ehtne puusüsi.
Soovitaks puusöebrikette kasutada pikemate, tunde või terve päeva kestvate küpsetamiste puhul, kui pidevalt uut sütt juurde lisada ei viitsi ja tahaks ahjul mõne tunni ühtlase temperatuuriga tiksuda lasta.
Kuidas ise sütt teha
Kui sulle meeldib kõike ise teha või sa lihtsalt ei usalda grillsöe müüjate juttu, et selles pole ühtki lisandainet, võid ka grillsütt vabalt ise teha. Peale kuiva puumaterjali (mis võib olla ka saematerjal, kui ise näed ja tead, et seda pole kaitsevahenditega töödeldud) vajad vaid üht kaanega tünni. Pane see kuhugi tuleohutusse paika ning tee selle põhja lõke. Viska sinna oksi ja mõnigi väiksem puutükk ning oota kuni see lõke seal põhjas juba hõõguvaks söehunnikuks hakkab muutuma. Nüüd lisa oma söetegemiseks mõeldud puutükke. Lisa neid nii, et lased alumistel põlema minna, enne kui sinna peale uusi laod, lihtsalt et tulel jõudu oleks. Lao söepuitu aina juurde kuni tünn on peaaegu täis ning anna siis kõigele veel aega hoolega leekidesse minna, oota kuni puutükkide ääred juba söestuma hakkavad. Ja nüüd lajata tünnile kaas peale. Õhk saab otsa ja tuli vaikselt kustub, samas jätkub hapnikuvaene hõõgumine puidus, mis võõib päris kaua aega võtta, nii et pole mõtet seal kõrval passidagi. Tule järgmisel päeval tagasi ja vaata olukord üle. Kindlasti veendu, et söetükid on jahtunud (ka seest, murra mõni pooleks), enne kui neid kusagile ladustad. Ühtlasi saad tükke pooleks murdes aru, kas need on ikka täielikult söestunud, kui ei, tead teinekord, et lased leegil alguses pikemalt puitu põletada, enne kui kaane peale paned. Alguses tuleb ikka katsetada, et õige tunnetus kätte saada. Kui sul söetegu aga välja tuleb, teenid kindlasti ka oma külaliste imetluse kui viimse detailini olukorda kontrolliv kokk. Kui aga välja ei tule, osta grillsütt poest ja ütle niisama, et ise tegid. Kui südametunnistus lubab :)